Teate seda nalja, et maailma kõige sõltumatum riik on Mongoolia - temast ei sõltu mitte midagi!"

Inimestega on lugu ilmselt keerulisem. Ei viitsi alustada taskufilosoofia põhiküsimusega, et kõigepealt tuleb defineerida, mis on sõltumatus. Las igaüks mõtleb ise.

Aga inimesed kipuvad sõltuma:

a. Paratamatusest - näit krooniline haigus, puue, füüsilised-vaimsed piirangud jms mida võib võtta kokku sõnaga Saatus.

b. Saatuseväline sõltuvus ehk valikute piirangud. Näit alkoholism jms sõltuvus. Aga mis olulisem, sõltuvus teistest ehk hirmud, manipulatsioonid jms. (krt, ma vist olen sellest juba kirjutanud) Ehk siis kirjutamata normid, mida justkui tuleb järgida. Sul peab olema oma korter, auto, naine, lapsed, laupäeviti saun, pühapäeviti kirik jms sõltuvused, mis kammitsevad meie vabadust. Näiteks nädalavahetusel pandi mind fakti ette, et ma pean oma autoga kindlasti järele minema/tulema. Aga mul ju pole autot :P (Taskufilosoof: kas auto annab või võtab sõltumatuse/vabaduse? Ühelt poolt nagu annaks, teisalt nagu võtaks. Aga norm on, et peab auto olema ja see vähendab valikuvõimalusi)

Valikute piirangute hulka kuulub ka argus tegutseda-mittetegutseda. Sellest pr PR mulle kirjutaski. Muuhulgas osutades, et sellised initsiatiivitud inimesed, kes ise ei julge otsuse vastutust kanda (vähemalt mitte üksi) on väsitavad. (Sry PR, minu parafraseering - vbolla mõtlesid pisut muud) Jumala eest, nemad ei ole ju sõltumatud, olgugi, et neist ei sõltu järelikult suurt midagi . Nad on nii sõltuvad kui sõltuvad üldse olla saadakse.

---

Ja nüüd moest - inimesed arvavad, et nende väärtus (enesetunne?) kasvab moodi kandes. Noh, ok kasvabki ja see on ka ehk hea. Aga sõltumatuse-vabaduse skaalal ei näe mina küll, et oldaks väga vabad. See mis moes, sellest sõltutakse.

---

Ja lõppu küsimus - kas sõltuvused aitavad meil elu kergemalt elada?

--

ja kõige lõppu tõdemus, et see on teema, millest võiks palju-palju pikemalt kirjutada, aga mul on hetkel tahtmine siit lahkuda. Võtan endale selle vabaduse