Ma käisin täna kirikus. Õde sai leeritunnistuse ja tema poeg sai ristitud. Mu täditütretütar ka. Mind haaras kogu see meeleolu kaasa ja praegu on küll mõte, et tuleb leerikool läbi teha. Olgugi, et ma kogu seda kiriku teatri poolt ei armasta (aga saan aru, et see on vajalik nii propagandistlikus kui pedagoogilises võtmes). Minu mõtteid on toetanud ka kristlikud liikumised. Nagu üks hää südamega kristlane mulle kavalalt on öelnud - tänapäeval on Jumal kirikust väljunud ning ta on igal pool. Ketserlikud sõnad, vähemalt paavsti silmis. Eks näis.

Leerijutluses rääkis õpetaja liivale ja kaljule ehitatud majadest. Mis viis mind edasi mõttele, mille ütles intervjuus Ando Kiviberg - Tegijad tulevad tugevatest peredest.

Terve ja tugev perekond, kus on diktaadi asemel demokraatia - see tundub olevat tõesti kuldvõtmeke. Kuidas seda saavutada, see on keeruline. Ilmselt mingi sünergia, mis tekkib avatud inimlikust suhtlemisest, kus omal kohal on hoolivus, koostegutsemine ja kiindumus; kus üksteist aidatakse hea nõuga, jõuga ja vahel otsekohesusega. On mul õigus või õige suundki?

Ja kui need mõtted on õiged, siis kas pädeb mu hüpotees, et kuna neid väärtusi on ühiskonnas vähem märgata kui destruktiivsemat meelelaadi, siis järelikult on tugevaid ja terveid peresid Eestis vähe ning tegijaid seepräast samuti vähe.

Aga vbolla domineerib hoopis uskumus, et tegijad kujunevad halastamatus konkurentsis, mis algab lasteaias?

Ilmselt eksisteerib paraleelselt mitu efektiivset tegija-tegurit, mis toimivad erinevate inimeste puhul erinevalt. Ja isegi ühe pere eri lastel. Aga... ma näen, et demokraatlik-toetav muster toodab tegijaid laiemas mõttes kui majanduslik edukus + lisab pereliikmete heaolule ja elule niipalju rahast teistsugust rikkust, et ma eelistaksin seda.

Ahjaa, nüüd siis sellest, mis meie pere ristiusustamine mu meelest on positiivne. Eks ristiusk on oma olemuselt just toetav-demokraatlik (kui sellesse süüvida ja jätta kõrvale see mõõga ja verega ristiusustamine ja mingid agressiivsed usuhullud, kel kristlusega vähe pistmist) ning kristlikud väärtused võivad isiksuse ja perekonna arengule anda positiivse tõuke. Religiooniga kaasnev vaimsus toob inimese ellu mõtisklemist ja analüüsi, mis võib teda aidata ühtteist mõista ning ümber sättida. See on üks võimalus oma maja ehk perekond ehitada liiva asemel kaljule.

Ja veel - perekond on siin ja täna; aga ka eile ja tulevikus. Tugev pere on pere ka kehvemal ajal. Konkurentsi- ja edukultuse keskkonnas kasvanu võib oma elu ehitada oma vanematest niivõrd eemalseisvaks, et peret justkui polegi enam.

---

Mulle isiklikult meeldib (ja te ilmselt saate aru miks ) ühelt Saksamaa koolituskeskuse seinalt loetud kellegi pastori sõnad: Iga õige kristlane on ka sotsiaaldemokraat.