Inimene, kes ei tantsi, on vaene. Nõnda võib öelda küll. Enda kogemusest tean, et tantsida on tähtis. Tants annab enesetundele nii palju juurde, et oh-oh-hoo :)

Üks asi on diskol puusa nõksutamine - see on selline kergemeelne hullamine. Teine asi on veidi organiseeritum värk - peotants, rahvatants. Ilmselt ka rituaaltants, mida ma pole kunagi teinud.

Need tähed sissejuhatuses ja märksõnad nende järel, on püüd lühidalt oluline öelda. Kuid eks need märksõnad on nii lähedalt omavahel seotud, et piiri tõmmata on raske.

Esiteks tervis. Liigutamine on tervise alus. Tants ei ole jooga või pilates, aga omal kombel on tantsus suur tervisevägi sees. Tantsimine mõjub liigestele, lihastele, mõjutab koordinatsiooni (see tähendab, et stimuleerib närvisüsteemi ja ajutegevust?), vereringele, ja mis eriti tähtis - paneb hingama, lööb kopsud tööle. Minu kogemused rahvatantsuga kinnitavad, et enesetundes on suur kvalitatiivne vahe, kas rahvatantsida või mitte. Mittetantsimine muudab elu kvaliteeti halvemaks.

Kuid oluline on ka nn vaimne tervis. Terves kehas terve vaim. Jaa, pärast tantsimist on pilk selgem ja mõistus vahedam. Kuid tantsimine on ka suhtlemine partneri ja teiste grupikaaslastega. Heast seltskonnast saadav emotsioon on mesimagus. See pole vaid sõnaline suhtlemine, aga ka selline "kehade suhtlemine" - mitte seksuaalses mõttes, vaid justkui mänguline - alateadlik ja teadlik jälgimine, et liigutused oleksid võimalikult sünkroonis, et ei oleks kokkupõrkeid/avariisid. See loob mõnes mõttes sellise ühise identiteedi - grupi kui ühise keha, organismi. Ja sellesse organismi kuulumine annab kuulumistunde - et olen terviku osa. Ja see loob turvalisust.

Armastus. Tantsuplatsile jagub küllaga romantikat, küllap teate ise. Aga eraldi soovin rõhutada, et igas eas inimesed peaksid regulaarselt tantsima vastassoost partneritega. Siis kaob valehäbi vastassugupoole vastu. On noortel kergem oma hirmudest üle saada. Aga ka eakamatel inimestel, kel mingil põhjusel suhted katkenud lühemaks-pikemaks ajaks. Ja kui juba personaalsesse ruumi lastakse vastassoost inimene, siis see annab julgust ka muid tükke teha. No mitte sealsamas tantsuplatsil - aga pärast tantsu ja tantsuvälises kontekstis.

Ja kogu see kompott liikumisest, suhtlemisest, enesekindlusest, kuulumistundest, hirmude kadumisest annab hea annuse vitaalsust, mida võib ka nooruslikkuseks nimetada. Ja mina tahan seda kõike saada :) Ja kuna rahvatantsuga tegelen hetkel, siis selles osas olen täitsa rikas. Juhhei! :)

---

Meeles üks lugu, et keerlemine paneb inimese energiaid paika. Et lapsed keerutavad alateadlikult, et enda "energiakeha" reguleerida. Ja rahvatantsud on suuresti seetõttu sõõris liikumine, et see on iidse tarkuse peegeldus inimeste ja ka maakera/maaema energite korrastamisest. Omal moel on see ju täitsa tõsi - enesetunne paranebki. Nii, et kõik tantsima.

---

"... tahtsin minna tantsima, sest kujutate ette - mulle meeldib tantsida." Winni Puhh laulus Peegelpõrand.