Kolmapäeva õhtul istusime neljakesi autosse. A4, R-man, Minaise ja väike-printsess-kilehääl "Ultimate Evil A.L.".

Reisusihiks oli meile Pärsti vald.

Esimese 10 minutilise sõidu järel oli A.L. juba tüdinud ja tahtis tagasi koju. Kompromissiga, et ta ootab meid seni kohvikus, ta ei leppinud. Igatahes Viinaköögi juurde jõudes oli ta jälle rahul. Ajas mind taga ja kisas kileda häälega. Viinaköök on ikka sama lahe nagu alati. Üks häiriv silt oli tekkinud - eramaa. Kuna kell oli ca 18, siis julgesime sildi alt sisse ronida ja maja lähemalt vaadata. A.L. sai kuulda ka lugu sellest, kuidas munakivitee ühe kivi alla on peidetud võti, mis avab varanduse, mis on maetud vikerkaare alguspunkti alla. A.L. kuulas, aga ilmselt otsustas, et mingi trickster on selles jutus sees...

Seejärel avastasime, et ilmselt on keegi käinud turismi infotahvlit põletamas.

Vaatasime ka uue spordikompleksi üle, mis vana mõisa ringtalli sisse on ehitatud. Hea lahendus, minu lugupidamine. Leidsime mõisapargst ka kiviristi üles, mida ma äsja ühest raamatust näinud olin. Noh, huvitav aga välismaa turisti sellega ei meelita... ja A.L. ajas mind taga ja kisas kileda häälega. Natuke jonnis ka, aga võrreldes tavalisega oli see ikka mannetu jonn. Mis muidugi oli minu jaoks hea.

Sealt kimasime edasi, et näha Sinialliku allikat. Parkisime auto Ramsi juures parklasse ja hakkasime jalgsi minema. Ma pole ise seal käinud ca16-18 aastat ja mäletasin, et see on lähemal. Lõpuks peale pikka jalutamist ja otsimist leidsime üles, aga seda sinist kuma, mis ka raamatus olnud fotol näha, seda ei leidnudki. Kuigi koht oli õige. Ronisime siis mäkke ja A.L. tahtis kukile. Vedasin teda seljas pool maad, edasi läksime jala. A.L. alguseks kisas natuke kileda häälega, a siis asus võõramaa keeles rääkima ja ma puhusin talle vastu. Peaasi, et ei kisaks...

Ja mulle meeldis kogu see retk. Sel nädalavahetusel rattamatk ees. Viljandist Abjja ja tagasi. Tiirudega.