Härra on omadega läbi. Väidetavalt küll omab toimetulekuressursse, kuid käitumine, kehakeel ja ebaloomulik sõnumiesitus viitavad läbikukkumisele. Ettevaatlikkus, nahaalsus, viisakus ja ebakindel veendumus oma usutavusest tegi ka mind ettevaatlikuks, et kõik ei ole korras. Kolme põgusa kohtumise järel on selge, et midagi on väga korrast ära. Väsinud silmad ja pigem iseennast petvad manöövrid tekitavad uudishimu, mis on selle taga ja mis toimub tema peas.
Mõeldes, mis oli kümme aastat tagasi ja mis on praegu, eeldades, et muutuseid ei ole, võib järeldada, et kõik on süvenenud - väikestest valetamistest on saanud elu saatev (iseenese) petuskeem; üle võimete elamine; enesekindlusetu enesekindlus väärab õnnestumisi; tugi (pere ja muud loomad) on toetu. Mida teha? Ma ei tea... õigemini, ma ei taha... või veel õigemini, ma ei jõua... ja ega temagi. üks päev korraga, aga kasutus suunas. Mul tundub...
Lähen nüüd töölt ära :P
Esmalt sai minu unenäos see kassikutsikas õllet lakkuda, misjärel ta hullus. Haaras järgmise õlle järele. Võtsin talt selle ära ja panin lauale. Ta haaras selle järele. Võtsin ja tõstsin ära, valasin pudeli tühjaks. Pöördusin ümber ja kassikese käppade vahel oli gin-i pudel, millelt kassike meeleheitlikult hammastega korki püüdis pealt saada. Kiskusin ta pudelilt pealt (pudel suurem kui kassipoeg ise) ja viskasin ahju tulle. Kiisuke ronis leekidesse. Sikutasin teda mitu korda ahjust välja. Lõpuks oli tema pea juba mustaks kõrbenud. Ometi jätkas ta... episoodi lõpetuseks nägin teda rahumeeli põrandalt puruks kukkunud õllepudeli kõrvalt rüübet limpsimas. Pöörasin talle selja ja sukeldusin järgmisse episoodi, kus mu tuttavad mind rõõmsalt tervitasid, kuid rõõmsas meeleolus ometi oma olemise rõõmu rohkem tähistasid kui rõõmu mind näha. Lahkusin väsinult sellest episoodist ning suundusin üksildasse looduskaunisse unenäo paika. Veetsin minuti kuni äratuskella tervituseni. Algas uus päev...
ühesõnaga mul on rahuldamata kirg noorte kass-naistega joomise järele :)
Sign-in to write a comment.