Loovkirjutamine peaks olema see, et hakkad kirjutama ja paned kõik kirja, mis pähe tuleb. Proovisin ka ja sain sellise asja:

Triibuline kuninga kass on kahe meetri pikkune ja sööb hotdoge ja porgandeid. Räägib inimkeeles ja ennustab pükste pealt tulevikku. Minule ennustas, et elan sidrunimaitselist elu – kibedat aga vitamiinirikast, mis annab mulle pika elu, täis näokrimpsutusi. Nojah, keskmise inimese elu, aga vähemalt pikk. Ja kuna vintsutused mulle meeldivad, siis võtsin ennustuse suuremate emotsioonideta vastu.

Kuningas sai selle kassi ühelt võõramaa (araabia) müstikult, kes selle oli aretanud mingitest meile tundmata loomadest. Kaks meetrit pole naljaasi. Igal juhul on see üpris hästi väljakukkunud kreatuur ning kasulikum kui juutide savist kolem, lollpea, mis ise mõelda ei saa. Kuninga kass aga lausa ennustab!

Ükspäev ennustas kuninga kass maailma lõppu. Ütles, et tulevad suured rohelised tuled ja söövad maakera täitsa ära. Kuna tema ennustused reeglina ei täitunud, siis keegi ei võtnud eriti tõsiselt. Nahuij sa nendelt pesemata pükstelt ennustad. Kuid ometi oli sel korral kassil tõsi taga. Vähemalt osaliselt.

Nimelt oli Vatikanist meile saadetud kaks suurt konna – inkvisiitoriteks. Nad tulid, põsed punnis, pea uhkusest lõhkemas. Tulid ja punnitasid oma rõvedaid nägusid ja levitasid paha haisu. Tõelised apostlid ja paavsti tuhvlialused.

Mõtlesime siis eestlastega, et laseme neist õhu välja. Valdek läks pussiga neile seljataha ning suskas kiiresti saps ja saps. Konnad vajusid tühjaks ja kesta alt ilmnes, et tegemist on tavaliste mõrtsuksipelgatega, kes on tulnud eesti rahva verd jooma. Lajatasime siis neile leivalabidatega pähe ja matsime paekivi alla peitu. Teadsime, et paavsti poolt tuleb kättemaks ning hakkasime vibusid pingutama.

Kuid kättemaksu ei tulnud. Ju oligi paavst sellega arvestanud ning põlualused viisakalt õukonnast põrmu saatnud. Selle peale võiks lausa paavstiga kokkuleppe teha. Tema lubab meil suitsukala teha ja kirillitsatega sõita, ning meie lööme tema põlualuseid mättasse. Taarale muidugi sellised kuritööd ei meeldi, aga sitta kah, paavsti eest Taara meid nagunii ei kaitse.

Kevadel panime siis taas rohkelt herneid maha, et talveperioodil oleks hea kuivatatud herneid prõksutada. Ükspäev astusin ühe tera katki, nii sai eesti rahvas endale kama.

Legendidest edasi; kord olid niidud rohelust täis, nii et täiskuu öösel peegeldus ka kuu roheliseks. Nii said moslemid enesele Allahi lipuvärvi. Meil aga on tertsiaarperspektiiv, seepärast eelistame trikoloori ja korralikku praadi – kartul, sealiha, hapukapsas. Järelikult on meil mitmekülgsem elu, moslemitel aga monoliitsem, seepärast lihtsam ja kindlam. Multifookuselisus tekitab keskendumishäireid ning viib ebakindlusele. Kuna eestlased on ateistid, siis see viibki meid väljasuremisele. Kui koraan käsib lapsi teha, siis lapsi ka tehakse. Kui upsakus käsib möliseda, siis lähebki kogu aur jauramisele ning laste asemel sünnivad kirkad ideed.

---

Kommentaar: tegelikult sai päris loogiline jutt, kartsin kaost ja tatipritsimist. Kuigi lõpp siiski hakkas juba segaduseks kiskuma. Aga päris tore ajuründamine. Ehk aitab mõned loomekanalid avada ja saan mõne tõsisema loomingulise väljundiga maha. Lullasid pole ka ammu kirjutanud. Ükspäev proovisin, ei tule enam kuidagi välja.