Hommikul lugesin eskpressi areenist eesti meeste raamatueelistusi. Ning mõtted rändasid järgmistele radadele, et eesti mehele on omane edukultus. Õigemini "neurootilisus", mis väljendub edukultuses ja teiste alavääristamises. Selline massiline edukultus väljendub wehrmachi imetlemises ning Reformierakonna vaadete tingimusteta tunnistamises. Ning negatiivses sallivuses, mida üks targemat sorti nooremapoolne filosoof tartust on väljendanud nii, et kõik võib olla, seni kuni seda silma all pole. Mis siin salata, on mullegi need samad fantaasiad tuttavad.
Mulle tundub, et see maskuliinne ultramaterjalism on oma ratsionaalsuse minetanud, ning samas üle kandunud naistele ning, mis eriti kurb - noortele. Nooruslik idealism ja kaastundmus on asendunud edukuse väärtustamise ning agressiivsusega. Põhiväärtusteks on raha ja võim! Ning loomingulisus on tähtsusetu. Seda lugesin ma Õpetajate Lehest. Samuti on elustiili ja avalikku ruumi kodeeritud pornostumine ehk seksuaalsuse väärastunud eksponeerimine ja realiseerimine. Eluterve suguelu on asendunud väärastunud vormidega, mille motivatsioon pole mitte armastus või ka seksuaalsus, vaid edukultus. Mäletan, et keegi psühholoogias orienteeruv inimene (kahjuks ei mäleta kes) väljendas muret, et noorte (13 - 18 aastaste) seksuaalsuhted on murettekitavad, sest noormeestel on väga kange tahtmine tegeleda anaalseksiga, sest see tundub neile moodne ja ihaldatav. Ning mitte seetõttu, et see oleks tunnetuslikult või emotsionaalselt rahuldust pakkuvam, vaid lihtsalt - see seostub neil moodsuse ja edukusega.
Kuid milleks siis natsid? Või sakslased? Või metsavennad? Ma usun, et lihtsalt seetõttu, et sõjaajaloolased nii meilt kui mujalt (USA, Venemaa) peavad II Ilmasõja parimateks soldatiteks just saksa poolel sõdinuid. (Siiski ilmselt ikka seetõttu, et punaarmee peksti korralikult sodiks.) Ning sellest tulenev heroilisus (või aarialisus) on "seksikas" ning seostub kõige enam just edukusega. Ning edu on ju elu mõte. Iroonia.
Edukus on iseenesest hea ja kasulik, kuid... edukuse olemust tõlgendatakse haiglaslikult.
"Mäletan, et keegi psühholoogias orienteeruv inimene (kahjuks ei mäleta kes) väljendas muret, et noorte (13 - 18 aastaste) seksuaalsuhted on murettekitavad, sest noormeestel on väga kange tahtmine tegeleda anaalseksiga, sest see tundub neile moodne ja ihaldatav. Ning mitte seetõttu, et see oleks tunnetuslikult või emotsionaalselt rahuldust pakkuvam, vaid lihtsalt - see seostub neil moodsuse ja edukusega." -
Ma julgen arvata, et see on täitsa jama jutt. Ja anaalseksi ihaldamist võiks näha hääs valguses - soovitakse proovida midagi "uut", õigemini kristlikus-ja-hiljem-sovjetlikus-konservis allasurut vana asja. Avatakse end uutele võimalustele. "Moodsus ja edukus" tähendabki ju praegu lääneliku liberaalse ühiskonnavaate omaksvõttu - ja see on ju väga hää areng (?). Seksuaalsusega vehkimise plahvatus tuleb ilmselt põlvkondade-pikkusest allasurumisest ja on normaalne areng - tegelt võime seda aga vaadata ka n-ö normaalse, eluterve inimkultuurina (mis tundub meile väärastununa, sest meid köidavad vanad konserv-väärtused). Sest inimesi ju erutab seks, las siis olla meedia seda täis. See on ju väga tähtis osa inimelust. Samuti, kui seksrevolutsioon meil lõpuni jõuab (homoparaadid muutuvad tavaliseks, koolides on seks-kasvatus norm, inimesed ei punasta kondoomidest rääkides jne), siis muutub seksi ümber olev õhkkond ka vähem närviliseks.
Sign-in to write a comment.